Mõõtmised ülevaatusel

HEITGAASID JA NENDE MÕÕTMINE TEHNOÜLEVAATUSEL

Tehnoülevaataja mõõdab heitgaase ja otsuse korrasoleku kohta võtab ta vastu toetudes Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele nr. 42, mis viitab valmistajatehase poolt etteantud normidele. Usutavasti ühtlustub heitgaaside hindamine lähitulevikus. Asi on selles, et on erinevaid tehnoülevaatuspunkte, kus lähenetakse mõõtmisele erinevalt. Keskkonnaministri määrus peab primaarseks valmistajatehase poolt etteantud väärtusi. Tihti kasutatakse sama määruse sõnastust: „kui andmed ei ole kättesaadavad, siis tuleb kasutada tabelit 19“.

See tabel lubab ülevaatust läbida palju „lõdvemalt“, seega need tehnoülevaatajad, kes ei oska sahtlist Autodatat välja võtta või ei oma vastavat koolitust, teevadki ülevaatust lõdvema normi järgi (andmed ei ole kättesaadavad). Oluliseks kriteeriumiks normide valikul on lambdaanduri olemasolu. Mõnede autode puhul leiab lambdaanduri alles peale pooleminutilist otsimist auto alt. Kui auto reg- tunnistusel on kirjutatud mootori tüüp: “Bensiin-Kat”, siis on kindlasti tegemist autoga, mis omab lambdaandurit ja katalüsaatorit. Sellisel juhul tehakse 2 mõõtmist, so tühikäigul ja mootori tõstetud pööretel.
Paljudes reg-tunnistustes ei ole kirjutatud mootori tüüp: Bensiin-Kat. See aga ei pea tähendama veel, et lambdaandurit ja/või katalüsaatorit ei ole. Tänu sellisele asjaolule võib tekkida erinevaid lähenemisi erinevate tehnoülevaatajate poolt, kuna paljudes ülevaatuspunktides mõõdetakse heitgaasid enne auto alla minekut.
Lihtsamalt öeldes – heitgaaside mõõtmisel ja pärast hinnangu andmisel võidakse lambdaanduriga varustatud autole kohaldada palju lõdvemaid norme, mis on kohaldatavad ilma katalüsaatorita autodele.
Kui auto registreerimistunnistusel ei ole märget katalüsaatori olemasolu kohta, siis saab katalüsaatori kohustuslikkuses (ilma auto alla vaatamata) veenduda, kui avada bensiinipaagi, luuk millel võib leida ingliskeelse märke: UNLEADED FUEL ONLY. See märge tähendab, et antud autol tohib kasutada ainult pliiühenditest puhastatud bensiini, kuna puhastamata bensiini kasutamine ummistaks katalüsaatori põlemata pliiühenditega.
Kui luugil kirja ei ole, siis võib selline kiri olla kusagil armatuurlaual või mõõte-signalisatsioonivahendite bloki klaasil. Kui seal ka ei ole, siis pärast bensiinipaagi korgi avamist võib leida täiteavas rohelise rõnga, mis ei lase suurema toruläbimõõduga tankimispüstolit kasutada, kui ainult rohelise tunnusvärviga tankimispüstoliga automaadist.
Kui autol on kapoti alla toodud heitgaaside mõõtmise diagnostikatoru, siis on sellel autol alati katalüsaator ja tavaliselt lambdaandurit ei ole.

Kuna katalüsaatori keraamiline osa ei oma märkimisväärset soojusmahtuvust, siis pärast 5-minutilist mootori seisakut jahtub katalüsaator nii palju, et pärast mootori käivitamist ei pruugi ta kohe tööle hakata.
Eriti kehtib see pisut vanemate autode juures, kus katalüsaator asub väljalaskekollektorist kaugel. On olnud kahetsusväärseid juhtumeid kus on nö „välja praagitud“ auto, millel on korras katalüsaator. Mõned tehnoülevaatuspunktid on üles seadnud õpetuskirjed „Hoia mootor 80oC“. See on asjakohane soovitus. Seejuures aga ei tohiks unustada, et mingi aeg mootori tühikäigul töötades ei jõua mootorist tulevad heitgaasid hoida katalüsaatorit nõutaval temperatuuril. Töösoe mootor ei tähenda alati, et ka katalüsaator on töösoe. Eriti kehtib see natuke vanemate katalüsaatorite osas, sest nad vananevad ka termiliselt. Uus katalüsaator vajab töö alustamiseks 250^oC – 350^o. Kui auto on läbinud 80 000 km, siis sama katalüsaator vajab töö alustamiseks juba vähemalt 350^oC – 450^oC. Termiliselt väga vanaks jäänud katalüsaator vajab oma töö alustamiseks 800^oC – 900^oC.

Selleks, et katalüsaator oleks mõõtmise ajal töösoe, oleme vajadusel enne heitgaaside mõõtmise algust teinud katalüsaatori “üleskütmist-käivitamist-äratamist”, mis seisneb selles, et hoiame mootori pöörded 3000 p/min kuni 2 minutit ja alles pärast sellist toimingut teeme heitgaaside mõõtmise. Oma praktikast tean mitut juhtumit, kus autol on vahetatud katalüsaator ja uue “katiga” ei saa õigeid heitgaasinumbreid, siis on olnud tegemist „toore“ katalüsaatoriga. Tean juhust, kus „toorele katalüsaatorile” sai tehtud 4 x 2 minutit 3000p/min ja alles siis läks asi tööle.

Selline lähenemine paneb kliendid võrdsesse olukorda, kui mõõdetakse heitgaase vahetult saabunud kuuma katalüsaatoriga autol ja järjekorras seisnud autol pärast katalüsaatori “äratamist” ehk kuumaks ajamist.

Kui mootori heitgaasi kahjulikud komponendid ületavad kehtestatud norme mitte oluliselt, siis on ikkagi võimalik tehnoülevaatust läbida, kui mõõtetulemuse hindamisel kasutatakse nn „Mõõtemääramatust“. Vanasti nimetati seda mõõteriista veaprotsendiks.

Akrediteering lubab vormistada tehnoülevaatuse läbimise kui:

(CO%) süsinikmonooksiidi  väärtus on normist suurem 0,1 mahu%, või 10% mõõtetulemusest, seejuures valitakse suurem väärtus (kliendi kasuks).

(HC) vesinikuühendite väärtus on normist suurem 12 ppm (particles per million st. miljondikku osakest),  või 10% mõõtetulemusest. Seejuures valitakse suurem väärtus (kliendi kasuks), kui norm on 100 ppm, siis läbib ülevaatuse ka sellisel juhul kui mõõtetulemus on 112 ppm.

Lambda võib olla normist kõrval kuni 0,3% arvutustulemusest.

Diisli suitsususe mõõtmistulemus võib lubatust suurem olla 0,5 m^-1 või 10 % mõõtetulemusest (seejuures valitakse suurem järeleandmise võimalus kliendi kasuks). Juhul kui mõõtmistulemus ületab natuke lubatut siis on tehnoülevaataja kohustatud mõõtetulemusele juurde liitma mõõtemääramatuse KUI TEIE SEDA NÕUATE.

TÄHELEPANEKUID DIISLITESTI TEGEMISEL JA SELLEST TULENEVAD SOOVITUSED

Diiselmootori heitgaaside suitsususe normid leiab Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr. 42 lisa ühest kood 709 alt  https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1160/6201/1008/MKM42_lisa1.pdf
 
Normiks on K – 3,0 m^–1 turbodiislitele ja K – 2,5 m^–1 vabalt hingavatele diislitele ja kui masin on esmakordselt arvele võetud alates 01. juuli 2008 siis K – 1,5 m^–1 olenemata sellest kas on turbo või mitte. Samuti on normiks 1,5 kui kontrollija leiab Teie auto reg. tunnistuselt viite Euro 4 mootori kohta.

Vahel ei vasta turbomootoritega autodel mõõdetud heitgaasid nõutule. Praktika on näidanud, et tihti on viletsa mõõtetulemuse põhjuseks ajapikku kogunenud liigne tahm, mis on sadestunud turbosse, katalüsaatorisse ja mujalegi. Turbomootoril võib suitsususe probleemiks olla heitgaaside vähene liikumiskiirus. Kuna korras turbo pöörleb kiirusega kuni 170 000 p/min, siis turbo seintele ladestunud tahma poolt tehtud väiksemgi takistus ei lase turbiinil pöörelda ettenähtud kiirusel. Samuti ei lase heitgaasitorustikku, katalüsaatorisse, resonaatorisse ja summutisse kogunenud tahm mootori maksimaalsetel pööretel väljuvatel heitgaasidel liikuda normaalkiirusel. Mootor ei saa vajalikku kogust õhku ja siit ka kõrgendatud tahmasisaldus mõõdetud heitgaasides. Seega, kui autol on eeldatavalt talutav kütus ja kõik muu korras, aga mõõtetulemus jääb pidevalt napilt lubatust suuremaks, siis oleks õigem teha vahetult enne tehnoülevaatust “puhastussõit”. Olen isiklikult soovitanud autoomanikel teha üks tuur Tallinnast Keilasse ja tagasi KOLMANDA käiguga ja tulemuseks on see, et 100% on kõik masinad pärast sellist “puhastust” välja andnud valmistaja tehase poolt etteantud väärtusest veelgi väiksema mõõtetulemuse. Kõik see jutt puudutab turbodiisleid.

NB! Antud kirjutis “Ausalt heitgaasidest” ja selle alapunktid on ainult minu nägemus sellest valdkonnast ja ei ole mingilgi juhul hinnang kellegi tegemistele või tegematajätmistele. Võite kasutada seda infot enda harimise eesmärgil ja omal vastutusel. Mina ei ole õppejõud ja ei vastuta, kui midagi on valesti.

Koostas:
Maitene OÜ
juhataja (Laki tänava tehnoülevaatuspunkt)
Mait Millert, kasutades erinevat kirjandust, lugematul hulgal interneti lehekülgi, läbitud koolitusi ja töökogemust.
Tel 7154246