Menu Close

Meie riigis pole oluline liikluses oleva sõiduki tehniline ohutus!

Tänased toimetused tehnoülevaatusel tunduvad minule paljuski teistele põhimõtetele toetuvad, kui nad olid seda aastaid tagasi. Järgnev kirjutis on minu isiklike st. subjektiivsete tähelepanekute ja arvamuste kogu kus ma tahan selgitada miks arvan nii nagu kirjutasin antud arvamusartikli pealkirjas?

On kaks erinevat suhtumist tehnoülevaatuse aluspõhimõttesse, kus esimene ja domineeriv, on riigiametnike oma ja teine paljuski teistsugune, on tehnoülevaatajate oma. Tehnoreeglid on Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses 77 https://www.riigiteataja.ee/akt/122072011001?leiaKehtiv kus päris alguses järgmine selgitus:

Määrus kehtestab nõuded mootorsõiduki ja selle haagise (edaspidi sõiduk) tehnonõuetele vastavuse kontrollimisele (edaspidi ülevaatus).

Nagu näete siis on tähtsa regulatsiooni kõige esimene selgituslause selline kus ei ole kasutuses sõnu sõidukiohutus või liiklusohutus ja ma võiksin lõpetada selgituste andmise sest tänase kirjatüki pealkirjas esitatud mõte on 1:1 määruse algustekstiga. Mainitud määrus on enamuses kopeeritud vastavast euroliidu tehnoülevaatust puudutavast direktiivist – EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/45/EL. Ma ei peatu antud eurodokumendil, ainult väidan et euroametnike ja meie omade ühistööna on meil regulatsioon mis kohati on elukauge. Elukauge on juba sellepärast, et meie kohaliku määruse 77 koostamisest ei ole võimalik osa võtta praktikutel so. tehoülevaatajatel, vähemalt minu juhul on see tõestatav 10 erineval juhtumil. Selline faktitõde on näide riigiametnike arrogantsist ja hea haldusloome tava rikkumistest kuna ei kaasata piisaval määral huvigruppe. Kaasatakse ainult tehnoülevaatuse ärimehi kuid mitte autotehnikuid so. igapäevatöös sõidukeid kontrollivaid inimesi. Tehnoreeglite elukaugest sisust olen kirjutanud mitusada lehekülge ja kõige ülevaatlikum oleks ehk internetist leitav tehnoülevaatuse foorum https://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?tid=168758 Ma ei hakka foorumi sisu ümber jutustama sest tahan anda selgitusi, milles siis seisneb ametnike ja autotehnikute erinev arusaamine ohutusest? Millest on tekkinud erinevus hinnangutes, ma juba mainisin, so. see kui ei koostata reegleid praktikute ja ametnike ühise mõttetöö viljana.

Järelevalve ülevaatust teostavate asutuste üle on liiklusseadusega https://www.riigiteataja.ee/akt/128052021014?leiaKehtiv antud Transpordiameti inspektoritele kes püüdlikult täidavad neile antud haldusülesandeid. Järelevalve juhtumite kohta on koostatud vaba juurdepääsu omav ettekirjutuste nimekiri kust leiab suurel hulgal patustajate kohta koostatud leppetrahvide haldusakte. Liiklusseaduses on minu jaoks absurdseid sätteid mis OTSESELT töötavad sõidukiohutuse vastu jällegi sellepärast, et ei küsitud praktilise töö tegijatelt, aga võtame järgemööda. Seadusest leiame järgmise:

§ 75. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli haldusjärelevalve [RT I, 13.03.2014, 4 -jõust. 01.07.2014]
(1) Tehnonõuetele vastavuse kontrolli haldusjärelevalve on tegevus, mille eesmärgiks on tuvastada tehnonõuetele vastavuse kontrollimise punkti ning mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbiviimise ja selle kvaliteedi vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele ning kontrollida käesoleva seaduse § 191 lõikes 1 nimetatud halduslepingust tulenevate kohustuste täitmist. [RT I, 13.03.2014, 4 – jõust. 01.07.2014]

Siit tuleb sisse järgmine suur erinevus mis seisneb selles, et minu arvates ei tohi sõiduki insenertehnilist- ja liiklusohutust kokku panna haldusõiguse põhimõtetega sest nad ei segune nagu vesi ja õli. Konflikt seisneb selles, et haldusõiguse põhimõte seisneb selles – mis on keelatud see on keelatud, seega ülejäänud on lubatud… Selline põhimõte on asjalik kui lahatakse suhteid riigi ja kodaniku vahel, kodaniku ja ühiskonna vahel. Küll aga on väga küsitav paljudel juhtudel kui on antud inspektori poolt hinnang tehnoülevaatusel toimunud kontrollimiste kohta Ma ei vaidlusta inspektorite töid ja tegemisi vaid viitan vastuolule kus öeldakse, et tehnoülevaatuse ülesanne on – liiklusesse korras sõidukid kuid praktika näitab hoopis muud.

Et autotehniliste liiklusohutuse põhimõtete mittesobimine haldusõigusega kokkupandult on ohtlik, toon näite kus sõiduki amortisaatorid tunnistati tehnoülevaataja poolt (vastavat testrit kasutades) ohutustehniliselt õigesti so. mitte korrasolevaks. Järelevalve ametnik, täites oma tööülesandeid punktuaalselt, tunnistas tehnoülevaataja poolse liiklusohutuse põhimõtetele toetuva õige otsuse ebaõigeks kuna ta toetus seadmenäidule. Igaüks teab, et mittekorras amortisaatorid on sage põhjus miks sõiduk teel ei püsi…

Kuna autotehniline hindamisreeglistik on ebatäielik (sest ei kaasata autotehnikuid) siis võin pakkuda palju seiku mis nõuavad ohtliku auto nõuetele vastavaks so. korrasolevaks kuulutamist. Näiteks kui sõidukil on esisillal kokkujooks korrast ära siis muutub sõiduk ebastabiilseks ja haardumine teepinnaga võib väheneda kuni 5 korda, millest tekib nn. ülejuhitavus. Kui mina selgitasin kliendile, et suur lahkujooks võib olla ohtlik ja näitliku vahendina kasutasin mõõdulinti – siis alustati minu suhtes haldusmenetlus. Küsiti, et miks ma kasutasin mõõdulinti kuna sellist protseduuri ei ole ülevaatusjuhistes. Samuti seisnes minupoolne rikkumine selles, et kokkujooksuprobleemi kajastavat puudust ei ole määruses olevas vigadetabelis, seega ei tohi ohtlikku sõidukit tunnistada mitte korrasolevaks kuna haldusõigus keelab kasutada vigadekirjeldusi millest ei ole juttu määruses… Või näide sellest, et kui sõiduki esituled on reguleeritud näitamaks valgust „nina ette“ siis selline puudus on fikseeritav AINULT väheolulisena ja sellist puuduse kõrvaldamist reeglistik EI nõua. Nii meie siis tunnistame nõuetele vastavaks ja sellega ka korrasolevaks sõidukid mis tänu ninaette näitavale valgusele võivad valgustatud alast „ette sõita“ – nagu meil veel vähe oleks teeääres kõndijatele otsasõite olnud… Ei hakka pikemalt poliitkorrektsusega edvistama vaid ütlen otse: „Meie riigis korraldavad sõidukite ohutusregulatsioone DILETANDID!“ Kõige O T S E S E M tõestus sellest mida eelmises lauses ütlesin, on liikusseaduses endas:

(72) Kui mootorsõiduki või selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollis tuvastatakse oluline rike või puudus, võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit või selle haagist liikluses kasutada käesoleva paragrahvi lõike 12 või käesoleva seaduse § 85 lõike 7 alusel kehtestatud määruses nimetatud tähtaja jooksul, mis sõltub sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli esitamise ajast, kuid ei ole lühem kui 30 päeva ega pikem kui 60 päeva, ning mille möödumisel tuleb mootorsõiduk või selle haagis esitada uuesti tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Liikluses osaledes peab juht sõitma ettevaatlikult, arvestades rikke või puuduse iseloomu.
[RT I, 04.07.2017, 6 – jõust. 01.09.2017]
(75) Käesoleva paragrahvi lõikes 72 nimetatud perioodi jooksul ei ole mootorsõidukit ega selle haagist lubatud kasutada sõitjateveoks ühistranspordiseaduse tähenduses ega veoseveoks autoveoseaduse tähenduses.

Sisuliselt tähendavad ülaltoodud laused seda, et kui sõiduauto või kaubik vastavalt määrusele 77 „praagitakse välja“ st. vormistatakse kordusülevaatus sõidupidurite probleemiga https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1190/7201/9009/Lisa4_01022020.pdf kus

Siis annab liiklusseadus loa kasutada sellist M1 ja N1 kategooria sõidukit 24/7 kuni 60 päeva ja ei keelata õppesõitu ega alarmsõitu… Et seadus ütleb – Liikluses osaledes peab juht sõitma ettevaatlikult, arvestades rikke või puuduse iseloomu. Siis seda kas sõidetakse ettevaatlikult või ei – ei kontrollita kuna mitte korras oleva auto vaba kasutuse luba on igati seaduslik?

Ja on veel teinegi pead vangutama panev varasemalt mainitud määruse 77 säte mis lubab sõidukitele (teatud skeemiga) kuni 34 pisiriket mida ei pea MITTE KUNAGI kõrvaldama ja sõiduk tunnistatakse nõuetele vastavaks iga kord kui ta tuleb tehnoülevaatusele sellise hulga pisipuudustega. Teel liikleva sõiduki kontrolliga tegelevad politseinikud on teinud järelpärimise antud teemas sest neilegi tundub väga vale kui enam ei pea sõidukil likvideerima väheolulisi puuduseid. Mõelge nüüd kas minu seisukoht mis artikli pealkirjas, vastab tõele? Siin on veel üks tõde mis seisneb selles, et „süvariik“ toimetab täistuuridel kus ametnikud teevad mida tahavad ja kedagi ei huvita kui tobedad on reeglid sest mitte keegi ei vastuta kuna puudub tsiviilkontroll ministeeriumi üle. Tehnoülevaatajatele aga antakse selge signaal – Teie panus liiklusohutusesse ei maksa midagi sest meie teeme seadusi ilma Teieta ning saadame teedele sadu tuhandeid mittekorras sõidukeid!

Tallinnas juuni 2021. Mait Millert – Tehnoülevaataja.

Leave a Reply

Your email address will not be published.