Karm tehnoülevaatus?
Antud kirjutis on tehtud soovist paremini selgitada televiisoris olnud Reporteri intervjuud kuna osa riigikodanikke on minust nii aru saanud nagu oleksin kedagi laimanud või valetanud.
1. Miks ma arvan, et tehnoülevaatus on liiga karm?
Sellepärast, et siin ei tunnistata tingimisi karistust.
Näiteks kui ülevaataja määrab autole kordusülevaatuse siis lajatab seadus “täie rauaga“ st. auto kasutamisele pannakse tihti mõttetu piirang kuna sõita võib ainult remonti, garaažeerimiskohta, ülevaatusele või ARK-i st. tänase nimetusega Maanteeametisse. Edaspidi kasutan harjumuspärast tähekombinatsiooni ARK.
Olukord on autoomaniku jaoks ahistav sest enne ülevaatusele tulekut oli rikkega auto juriidiliselt nii korras, et autoomanik võis oma igapäevasõite teha. Pärast seda kui klient sai teada, et näiteks auto seisupiduril üks pidur on liiga nõrk siis ta ei saa sõita isegi autoosade poodi, et osta sealt piduriklotse… Minu näide võib tunduda liialdusena aga kuna olen ligi 15 aastat seda tööd teinud siis olen klientidelt nii mõndagi kuulnud. Muu hulgas ka seda, et valdav osa politseinikke mõistavad selle seadusesätte mõttetust ja ei tõtta kohe trahvima kui kordusülevaatuse saanud auto ilmselgelt ei sõida hetkel remonditöökoja suunas. Loen seda seadusesätet ajast maha jäänud reegliks mida tuleks muuta mõistlikumaks kuna keegi ei hakka rendiautoga sõitma… Teisisõnu võiks autol lubada sõita pärast kordusülevaatuse saamist tingimusel, et puudused kõrvaldatakse ühe kuu jooksul ja auto esitatakse korduskontrolli. Kui läheb rohkem kui kuu aega puuduste likvideerimiseks siis võiks automaatselt käivituda täna kehtiv auto kasutamise piirang. Sellise regulatsiooniga ei saa väga sallivaks ka minna sest teatud juhtudel ei ole õigustatud kordusülevaatuse saanud auto ekspluateerimine. Näiteks kommertssõidukite puhul kus auto kasutamine on kohati eriti intensiivne, sest masin peab firmale kasumit tooma. Selline leebem seadusesäte aitab kindlasti kaasa korruptsiooni vähenemisele sest eraautoomanik on ise huvitatud kordusülevaatuse saamisest kuna kordus annab “1 kuu armuaega“ olenemata sellest kas on möödas ülevaatusele tuleku kuu või ei. Tänane õiguslik regulatsioon aitab kaasa olukorrale kus autole kordusülevaatuse saanud klient võib öelda: “Appi, kas ma nüüd ei saagi homme maale sõita?“ Aga kas kuidagi teismoodi ei saa kui ma näiteks maksaks kohe ka kordusülevaatuse eest?…“
2. Tehnoülevaatusel on õigusselgusetuse osa liiga suur?
Mitmeid ülevaatust puudutavaid seadusesätteid on võimalik tõlgendada erinevalt. Julgestuspolitsei juhtivkonstaabel Hr. Priit Tuuna ütles 2008 aastal, ühel koolitusel, et: “Vahel tõlgendavad politsei ja ARK ühte ja sama seadusesätet erinevalt“. Oletan, et jutt käis auto esitulede kontrollarvude kokkuliitmisega seonduvast. Tooks siin ära ühe teise otsese näite. Täna politsei jaoks kasutatav “Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord” https://www.riigiteataja.ee/akt/122122011006?leiaKehtiv annab politseile paljuski teised juhendid kui tehnoülevaatusel kasutatav regulatsioon. Maanteeameti kodulehelt leitavas regulatsioonis on kirjas, et piduri peasilindri lekkimisel tuleb autole vormistada sõidukeeld (EOV). Politseil kasutusel olevas regulatsioonis aga saab sellist puudust registreerida ka ohtliku puudusena mis lubab sõita remonti (OV) Muidugi ei saa siin kohe laskuda äärmustesse aga ikkagi, sõitsin ise samuti kunagi väikese lekkega pool aastat, valades pidevalt vedelikku juurde. Ma mitte mingil juhul ei poolda mittekorras autoga sõitu, ainult arutlen teemal “autoehitus ja seadusandlus“ ning sellega seoses tahan näidata kuidas käib erinevate riigiametite erinev suhtumine sama puuduse tõlgendamisel.
Tehnoülevaatusel kasutatava õigusregulatsiooni mitmete punktide kahtepidi mõistmise võimalus aitab kaasa korruptsiooniilmingutele kui ühe ja sama rikkega läbitakse ülevaatus meil ja teises ülevaatuspunktis vormistatakse kordusülevaatus. Minule rääkis üks õpilastest, et tema kodukandis lasti töölt lahti tehnoülevaataja kuna ta “liiga agaralt“ vormistas kordusülevaatuseid.
Räägitakse, et leidub tehnoülevaatajaid kes koguvad kordusülevaatuseid pisiasjadega, et hoida kordusülevaatuste protsenti “vajalikul tasemel“. Sellist asja võimaldab täna ülevaatusel kasutusel olev avastatud vigade raskusastmetega manipuleerimise võimalus. Arvan, et auto rikked peaksid nii tehnoülevaatusel kui liiklusjärelvalve kontrollis olema klassifitseeritud selgelt ja täpselt ilma manipuleerimisvõimaluseta, st. kui eraauto tulekustutil puudub kontrollimise kleebis siis ei ole valikut ohtliku ja väheohtliku variandi vahel. Kui auto numbrivalgustus ei põle siis sellise rikke olemasolu on ainult väheohtlik aga mitte ohtlik rike. Vestluses reeglite tegijatega kuulsin seda, et antakse tehnoülevaatajale kaalutlusõigus aga kahjuks ei ole tuntud regulatsiooni koostamisel huvi kliendi õigusest lootusele õiglase hinnangu saamisele.
Edasi mõtiskledes – kui väheohtlikud puudused ei likvideerita ühe kuu jooksul siis teel autot kontrolliv politsei võiks auto saata ka pisipuudusega erakorralisele ülevaatusele. Selline regulatsioon on mõeldav kuna on küllalt palju juhtumeid kus eelmisel aastal fikseeritud pisipuudust ei ole kõrvaldatud järgmiseks ülevaatuseks. Sellise regulatsiooniga peab igal juhul väljastama kontrollkaardi millelt saab lugeda pisipuudusi või näha, et neid ei olnud ülevaatusel avastatud. Autoomanikul ei ole raske hoida kontrollkaarti autos.
Üks asi veel õigusselgusetuse osas.
Minu arvates ei ole kõik korras vigade raskusastme määramisega kuna:
§ 4.Mootorsõiduki ja selle haagise kontrollimisel avastatud rikked ja puudused1) OV – „ohtlikud rikked ja puudused”: tehniliselt keeruline rike või puudus, mille kõrvaldamiseks on vajalikud eriseadmed ja eriettevalmistusega töötajad ning liiklus- ja keskkonnaohtlik rike või puudus. Samuti rike ja puudus, mis võib mõjutada mootorsõiduki ja selle haagise ohutust või seada ohtu teised liiklejad;
- Kui numbritule pirnid ei sütti siis sellisele puudusele vastab vigade loetelus : “Numbrituli ei lülitu koos lähi-, kaug- ja lisakaugtule laternatega“.
- Numbrimärgilt musta värvi kulumine millega ei ole märk loetav hajutatud päevavalguse korral 40 meetri kauguselt on fikseeritud: “registreerimismärk on mitteloetav või halvasti kinnitatud“
- Kui vin. Kood roostekahjustuste tõttu ei ole loetav täies ulatuses: “On mitteloetav “
Need puudused ei saa olla OV fikseeritavad. Nad on minu arvates VO vead sest nad ei ole tehniliselt keerulised rikked ja puudused. Seadust võiks muuta ja nõuda teatud VO puuduste puhul korduskontrolli samas peaks sellise puudusega autot lugema ohutustehniliselt korrasolevaks.
Veel üks asi millest ei saa rääkimata jätta.
Mina ei suuda aru saada, miks ei nõuta esmaabivahendeid erasõidukis? Olen veendunud, et käsiapteek on vajalik füüsilisele isikule, mitte juriidilisele isikule. Selline asjaolu, et käsiapteegi vajaduse määrab Sotsiaalminister ja seal ei ole määratletud, kas tegemist on eraautoga või ei ole ( §5. Miinimumnõuded esmaabivahenditele M1 – ja N1-kategooria sõidukites (sõiduautod, traktorid)), annab võimaluse nõuda apteeki ka eraautos. Asi on jällegi seaduse tõlgendamises mis antud näite puhul ei ole mõistusepärane lähenemine. Juhi koolitusel on kohustuslik esmaabikoolitus aga on loogika vastane, et esmaabi ei saa alati anda sest mõnes autos ei pea olema sidumisvahendeid…? See seadusesäte tuleks selgemalt lahti kirjutada apteegi vajaduse kasuks ka eraautos. Nii lõpetatakse põhiseadusvastane § 12 (võrdse kohtlemise printsiibi rikkumine) olukord kus asutuse autos istuval kodanikul on esmaabi kvaliteet tänase seadusetõlgenduse järgi rohkem tagatud kui eraautos sõitval kodanikul.
Tehnoülevaatusega seonduv ei ole ega saa mitte kunagi ideaalseks, seda ei pea iga hinna eest ka nõudma, pidevalt ajakohastama aga küll. Tehnoülevaatuse reeglid ei tohi olla ühe kitsa ringi isikute otsustada vaid peavad olema kogu tehnoülevaatajate pere ühise mõttetöö ja oskuste-teadmiste tulem.
Lisan asjasse puutuva Reporteri video mis olevat laimava iseloomuga, valet sisaldav ja kolmandatele isikutele väärarvamust tekitav, eks otsustage ise.
Lugupidamisega
Mait Millert
Tehnoülevaataja