Xenonitest

Xenonitest – poolt ja vastu.

Analüüsin antud teemat juriidilisest aspektist. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2001 määrus nr. 42 ja selle lisa1 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1240/7201/2016/MKM42_lisa1_parand.pdf#  annab selgitusi HID tehnoloogiat kasutavate lampide kasutamise kohta koodiga 204 mis kehtestab nõuded pärast 1997.a. 1. jaanuari liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile.

Enne 1997 aastat arvele võetud autodele kehtib samas määruses olev teine reeglistik (Lisa 2) mis ei anna selgitusi xenonite kohta. Lisa 2 olevas Kood 201 esitatud üldnõuetele 1) sõidukile on lubatud paigaldada ainult koodides 202–223 ja 1102 käsitletud valgustus- ja valgustussignalisatsiooniseadmeid. Mainitud koodides ei räägita HID tehnoloogiat kasutavatest laternatest. Wikipedia ütleb, et esimesed xenonid tulid juba 1991 aastal. Kuna minu arvates on ülevaatust puudutav seadusandlus paljudel juhtudel vastuolus tegelikkusega ja kohati isegi põhiseadusvastane siis arvan, et ei saa enne 1997 valmistatud autol nõuda tehase poolt paigaldatud xenonlaternate vahetamist. Sellisel juhul toetutakse määruse kood 201 lõige 2 olevale: “2) võib kasutada ainult selle sõiduki variandi ehituses ettenähtud laternaid.“

\"\"


     Joonis 1

Kui enne 1997 valmistatud autol on nn. luuplaternad milledelt võib leida (HD DC HR) tähistust, saab kasutada kas halogeeni või xenonit siis siingi tuleb seadust lugeda st. enne 1997 aastat arvele võetud autodele ei ole seaduse tegijad mõelnud. Seega sellistel masinatel ei saa xenonit paigaldada halogeeni asemele vaatamata sellele, et laternal olev tähistus seda lubab.

Kui sama auto on arvele võetud alates 1997 siis tuleb jutuks HID tehnoloogia kus määrus ei tee takistust halogeeni vahetamist xenonite vastu. Selline ümberehituse võimalus on tehtud veelgi lihtsamaks sest esilaternate pesurit ja tulede automaatset kõrgusregulaatorit nõutakse alles neil masinatel mis on arvele võetud 1. okt. 2000 või hiljem.

kui on tegemist ainult halogeenpirniga kasutamiseks mõeldud laternaga siis sinna xenonit paigaldada ei luba määrus ja kui seda ikka tehakse siis laterna poolt toodetud valgusviht ei ole õige ja auto laternad hakkavad pimestama vastusõitjat. Näitliku videoklipi leiab järgnevalt saidilt: http://www.youtube.com/watch?v=yVuSSdZNsZw

Raske on orienteeruda seadusregulatsioonides ja ma loodan, et seda kirjutist loeb ka mõni targem inimene ja aitab veelgi paremini mõista mida siis määrus 50 ikkagi lõppkokkuvõttes ütleb?

Väga lühidalt ja kokkuvõtlikult-

Kui autole on paigaldatud xenonlaternad tehase poolt kuni 01 okt. 2000 siis ei pea olema lisaks pesureid ja kõrgusregulaatorit. Kui pesur ja regulaator on paigaldatud siis peavad need olema. Kui auto on arvele võetud enne 01.01.1997 ja latern omab DC tähistust siis xenoneid halogeenide asemel paigaldada ei tohi. Pärast 01.01.1997 arvele võetud masinatel mis omavad HD tähistusega laternaid, võib teha ümberehituse kusjuures pesur ja regulaator alates 01.okt. 2000 arvele võetud autol. Kui pärast 01.01.1997 arvele võetud masinal ei ole HD laternat siis soovides xenoneid, tuleb vahetada terve latern.

Lugesin USA-s tuntud auto valgustusseadmete spetsialisti Hr. Daniel J. Stern (edaspidi autor) artiklit  http://www.danielsternlighting.com/tech/bulbs/Hid/conversions/conversions.html  mis tundus nii asjalik, et tegin tõlke ja mõtlesin selle ka avaldada mainides ära autori. Kirjutasin autorile kolm e-kirja paludes luba avaldada tema artikkel koos viitega autorile, et ei tuleks probleeme autorikaitsega. Kahjuks ma vastust ei saanud, seega refereerin tema intellektuaalset omandit millele lisan omapoolseid tähelepanekuid.

Tuntud valgustusseadmete tootjad Hella; Philips; Osram jt. on oma tootearengusse investeerinud miljoneid, et valmistada kvaliteetseid ja ohutuid valgusseadmeid. Selleks otstarbeks on ehitatud korralikud laboratooriumid kus töötavad valgusoptika seaduseid tundvad insenerid. Tänapäeva turumajanduslikus ühiskonnas leidub ärimehi kes on avastanud raha teenimise võimaluse tehes odavaid koopiaid mainekate tootjate toodangust. Koopiat reklaamides lisatakse viide originaalile vastavusele, reklaamides oma kaupa kasutades lauseid: “Ehtne Philips komplekt! Tõeline Osram komplekt! Päris Hella komplekt“. Tihti ongi  auto laterna mõni komponent originaal (näiteks “pirn“) mis annab võimaluse pooliku valega opereerides anda ostjale illusiooni toote kvaliteedist ja seaduslikkusest. Internetis leiab palju videoklippe isehakanud automehaanikutest kes “moderniseerivad“ auto valgusseadmeid ainult pirni vahetusega ja pingekordisti lisamisega. Paremal juhul paigaldatakse terve latern mis on kusagil Hiinas toodetud omades märget seadme originaalilähedusele (on homologeeritud) või ISO 9002 standardile vastavusele. Vahel lähevad kaupmehed veelgi kaugemale ja võltsivad sertifikaate ja vastavustunnistusi. Näide ei ole otseselt xenoniga seotud aga aastaid tagasi olid Eestis müügil sinise klaasiga lähitule pirnid tootenimetusega “Blue Diamond“ mis hilisemalt võeti müügist ära kuna eurosertifikaat osutus võltsinguks.
Kuna hõõgniit ja kaarleek omavad väga erinevaid valguskarakteristikuid siis korraliku valgusvihu tootmiseks peab kasutama erinevaid optilisi elemente, järgnevalt süveneks teemasse põhjalikumalt. Halogeenpirnis on valgusallikaks volframtraadist keerutatud imepeenike spiraal mis on veelkord keerutatud spiraaliks.
Valgusallikas on silindriline (vasak joonis) valguse ja pimeduse vahel olev ala on kontrastne ja sirge pikki valgussilindrit. Vaadates aga elektri kaarleeki ( parempoolne joonis) näeme, et valgusallikas on kaare kujuline. Kuna kõrgepinge kaarleegil on omadus mis sunnib kaarleeki elektroodide vahelt lahkuma siis on kaar üles suunas kaardus seega on tegemist erinevate kujuga valgusallikatega. Kui vaadata valgustugevuste graafikuid siis näeb, et spiraali valgustugevus ( cd/cm² ) laotub ühtlaselt

\"\"

  joonis 2


ja väheneb otstes. Kaarleek valgusallikas koosneb aga erineva valgustugevusega kihtidest kus suurim valgustugevus on vahetult elektroodide juures. Mida lähemal asuvad kihid kaarleegile, seda eredamad nad on. Valgusti projekteerimisel võetakse valgusallikas ja selle ümber luuakse optilised seadmed, läätsed, reflektorid, hajutiklaasid. Reeglina leiab kaarleeklambid luuplaternates, mida nimetatakse ka prožektorlampideks. Luup koondab valguskiired ja siin ei ole oluline milline valgusallikas asetseb luubi taga, olgu see siis välgumihkli leek või päikesevalgus või mõni muu valgusallikas. Ei ole ülioluline, kas valgusallikas asetseb eriti fookuses või natuke vähem. Kui valgusallikas on natuke nihutatud, siis projetseeritakse ikka nõutud valgusviht küll aga ainult natuke väiksema valgustugevusega. Probleemid tekivad siis kui tavalaternasse, (kus ei ole valguse fokusseerimiseks läätse) paigaldada halogeenpirni asemele kaarleeklamp.  Joonise 3 parempoolselt pildilt on näha tavalaternasse paigaldatud xenon pirni

\"\"

 joonis 3         

 poolt valgusviht mis on projetseeritud auto esitulede kontrollimise stendi kontrolllauale. Ekraanil on näha, et valgus ei jaotu ühtlaselt ja üleval on näha valgustriip mis kindlasti suunatakse vastusõitja silma. Vasakpoolsel pildil on tavalaternasse paigaldatud halogeenpirn mille abil saadud nn. “eurojoonis“ on selge ja õige. Omavoliline halogeeni xenonile “ümberehitus“ on lausa globaalne probleem, mille kohta võib vaadata järgmist videoklippi http://www.youtube.com/watch?v=oqumUBXhw9c&feature=related Y-tube on täis rumalate inimeste poolt tehtud videotest kus soovitakse näidata kuidas saab auto valgussüsteeme nö. “moderniseerida“ . Järgnevas videolõigus on ehtne sossepp kes ei tea optikareeglitest mitte midagi. http://www.youtube.com/watch?v=HEoRt8ATVjw&feature=related. “Tootearendusega“ on mindud näiteks selliste lollusteni, et elektrimagnetiga liigutatakse pirni saavutamaks lähi/kaugtule lülitust. http://www.youtube.com/watch?v=L3ae307K_iQ&NR=1  Minu juures oli täpselt sama süsteemi paigaldanud (elektromagnetiga) auto millel liigutati pirni. Efekt oli selline, et kaugtulega langes valgusviht kontrolljoonest allapoole ja lähitulega valgustati kontrollekraani kontrolljoonest üleval pool rohkem kui all.

\"\"

Tähendab - kaugtuli näitas auto nina ette ja lähituli suunati vastusõitja näkku. Foto on tehtud lähitulest
Tegelikkuses on pea võimatu kaarleegi asendit korrektselt juhtida kuna ta kaardub alati üles, sellepärast on originaalseadmete tootjad valmistanud BI-Xenon pirni kus lähi/kaugtule ümberlülitus toimub liikuva optilise kattevarjuga ning pirnis olev elektrikaar püsib ühes kohas.
Autodel kasutatav valgusoptika seadmed mis on mõeldud valguse suunamiseks kindlas suunas, on projekteeritud vastavalt sellele kus reflektori suhtes, asub valgust tootev valgusallikas (fookuskaugus). Arvestatakse konkreetse valgusseadme (udutuli, lähituli jne.) fotomeetriliste omaduste saavutamisega… millises osas on valgus eredam, millises osas vähem, kuhu peavad jääma valguse teravamad piirjooned jne. vt. joonis 2. Kes optika reeglitesse ei taha süveneda, saab järgnevalt teised selgitused. Xenon pirnis kahe elektroodi vahel olev umbes 2 mm pikkune elektrikaar asetseb pikki klaaskolbi, halogeenpirnides asub hõõgniit aga valdavalt risti klaaskolvi suhtes. Kui ainult halogeenpirniga kasutatavas laternas  ei asu valgusallikas 100% seal kus ta peaks olema siis on rikutud valgusallika ja reflektori  vaheline fookuskaugus mille olulisust olete märganud kui kasutate taskulampi prožektorina või valgustina. Kui ikkagi putitatakse vale pirn valesse laternasse siis peab selgitama valgusallika suutlikkuse aspektist lähtuvalt. Pärast “moderniseerimist“ tundub Teile auto ees oleva ala valgustatus parem sest valguse intensiivsus on suurem. Tulemus võib olla illusoorne kuna auto ees olev valgussein peegeldub teekattelt, samuti on Teie silmamust vähenenud rohkem kui tavaliselt. Kui sõidate 90km/h ja pärast vastutuleja möödumist lülitate auto tuled kaugtuledele ümber siis pupillide suurenemine võtab rohkem aega ja kui teel on takistus siis ei pruugi juhi jaoks jätkuda aega reageerimiseks. Mida teeb auto lähituli vastusõitja silmadele kui masina ees on valgussein ei vaja lisaselgitust. Kuna kaarleeklambis on pinge kuni 25 000 volti siis esitatakse ka isoleermaterjalidele kõrgendatud nõuded ja nii kaua kui autoomanik ei ole saanud kõrgepinge lööki, nii kaua on kõik korras… või kuidas mõjutab 20 000 voltti auto pardaarvutit või arvuteid?

Usun, et xenon on revolutsiooniline tehnoloogia auto valgustehnikas ja kui kasututatakse originaalvarustusena siis väga paljud kes on olnud sellise valgustusega auto roolis – ei taha enam autot ilma xenonita. Kirjutis on pidevalt täienev sest teema aktuaalsus ei vähene aastatega.

Autoosadega kauplejad pakuvad müügiks nn. "Vaese mehe Xenoneid" mis on hõõgniidiga halogeenpirmid kus klaaskolb on tsinkjassinise värvusega. Valdavalt on tegemist Hiina toodanguga millel on lisamärge toote homologeerituse kohta vastavalt ühe või teise euroliidu liikmesriigi katsekojale. "Pirnid" on kenas kusagil 85 krooni maksvas pakendis millel on märge: "Xenon Megawhite" ja "pirni" soklil märge E4, samuti lubatakse valgustust parandada kuni 50%. Kuna kõik tundub olevat reeglite järgi siis ei saa keelata selliste pirnide kasutamist autol. Sõnad Xenon Megawhite ei tähenda seda, et tegemist on kaarleeklamp xenoniga seega ei pea nõudma laternapesu ja valgusvihu automaatreguleeringut. Juhul kui paigaldate oma autole sellised "pirnid", soovitan igaksjuhuks käia ülevaatuspunktis ja üle kontrillida kuidas nende valgusallikatega joonistub kontrollekraanile valgusjoonis sest tegemist on ikka "nurgataguse tootega", mitte Philips Osram Hella ja teiste tuntud tootjate toodetega.