Tähelepanekud pidurite vaipstendi kohta ja mitte ainult

Montaaž võttis aega 3,5 tundi. Pidurite testijale on esialgu harjumatu see, et auto piduritesti teeme kanali kohal. Stend võiks olla põrandasse uputatud kuna tõus stendile tekitab alguses väikest disorientatsiooni st. peab asjaga harjuma. Kuna „Sherpa“ pidurite vaipstend on

paigaldatud võrdluskatsetusteks, siis ma ei pea enda mugavust silmas pidades vajalikuks teha autole teste ka tagateljele ja seega kogun andmeid esitelje pidurite testimisega. Piduristendile pealesõidukiirus 8 km/h – 12 km/h, aga mitte vähem kui 4 km/h. Toon ära testimise tulemused kus „BOSCH rullstendi mõõtmised on mustalt ja SHERPA vaipstendi“ punaselt.

4022N

10%

4466N

4379N

8%

4045N

2281N

5%

2167N

2501N

5%

2374N

5000N

1%

5070N

4170N

7%

3850N

2930N

13%

2500N

2370N

15%

2000N

2469N

22%

1918N

2666N

1%

2702N

2566N

5%

2434N

2479N

3%

2414N

3550N

24%

2670N

3100N

3%

3200N

2520N

2%

2450N

3550N

0%

3520N

2848N

1%

2878N

2421N

8%

2642N

2164N

2%

2208N

3922N

8%

3616N

4170N

7%

3850N

2800N

1%

2750N

3020N

0%

3050N

2550N

9%

2300N

2421N

8%

2642N

2730N

2%

2669N

2182N

1%

2167N

2285N

2%

2337N

2800N

1%

2750N

4070N

8%

4470N

2650N

5%

2500N

2120N

3%

2200N

2026N

2%

2072N

2483N

1%

2457N

2499N

9%

2269N

2018N

12%

2304N

2520N

1%

2570N

4120N

0%

4120N

3450N

9%

3120N

2950N

1%

2900N

2564N

12%

2256N

3960N

5%

4180N

2435N

5%

2571N

2690N

5%

2561N

3020N

17%

2500N

3200N

17%

3800N

2550N

11%

2870N

2550N

4%

2670N

2309N

2%

2352N

2600N

3%

2677

2004N

2%

2047N

4811N

10%

4334N

4550N

5%

4400N

3360N

5%

3550

2770N

8%

3020N

3750N

17%

3220N

1974N

7%

2113N

3189N

7%

2957N

2710N

2%

2652N

4859N

8%

4474N

2420N

12%

2770N

5370N

7%

4950N

5170N

1%

5270N

4900N

7%

5270N

2194N

0%

2196N

3037N

2%

3114N

2148N

2%

2190N

2491N

5%

2615N

3700N

8%

3400N

4470N

13%

3870N

2550N

3%

2650N

3570N

1%

3500N

2754N

5%

2604N

2335N

2%

2287N

2084N

4%

2009N

2590N

9%

2358N

2200N

11%

2170N

3350N

0%

3370N

2320N

1%

2300N

2290N

7%

2090N

3839N

7%

4120N

1691N

15%

1991N

3169N

4%

3038N

2889N

15%

2457N

4920N

1%

4970N

2100N

13%

2420N

2870N

6%

2670N

3900N

22%

3020N

3631N

9%

3985N

3771N

5%

3969N

1867N

7%

1999N

3771N

5%

3969N

4600N

13%

5320N

5900N

2%

5750N

2470N

3%

2550N

5900N

2%

5750N

4991N

0%

4994N

2251N

5%

2378N

3518N

3%

3413N

2670N

8%

2891N

7470N

9%

6770N

4000N

3%

3870N

5500N

1%

5600N

3700N

5%

3920N

2732N

12%

2412N

2907N

6%

3079N

3805N

6%

4052N

1787N

2%

1752N

2750N

4%

2620N

5900N

11%

5300N

4820N

14%

5670N

3900N

23%

2970N

2393N

0%

2403N

2913N

8%

2683N

4016N

9%

3674N

2166N

10%

2420N

4900N

4%

4670N

4200N

9%

3800N

4400N

8%

4800N

2220N

3%

2300N

3304N

1%

3342N

1940N

1%

1914N

1789N

2%

1750N

2232N

7%

2082N

5100N

10%

4570N

2350N

4%

2250N

2620N

3%

2520N

2550N

1%

2520N

1944N

5%

2047N

2387N

7%

2213N

3681N

10%

3303N

2788N

2%

2853N

2070N

2%

2120N

2850N

9%

2570N

3570N

2%

3650N

2600N

6%

2820N

2872N

3%

2783N

3173N

2%

3108N

2788N

2%

2853N

1899N

26%

2559N

2150N

4%

2050N

6620N

21%

5220N

2600N

6%

2820N

3450N

19%

4300N

2471N

8%

2689N

3109N

8%

2859N

2018N

2%

2065N

2750N

5%

2602N

3630N

3%

3770N

5950N

24%

4520N

2100N

6%

2250N

3100N

17%

2570N

2102N

5%

2285N

1841N

33%

2764N

2955N

5%

3098N

2670N

1%

2646N

2770N

11%

3120N

3800N

27%

5270N

4220N

6%

4520N

2500N

2%

2570N

3741N

10%

3359N

1655N

12%

1891N

2110N

17%

2538N

2285N

8%

2482N

3120N

5%

3250N

1450N

9%

1600N

320N

3%

3450N

3650N

20%

4620N

Mõõdetud pidurdusjõudusid vaadates on näha, et mida aeg edasi seda rohkem harjub testija sõiduga vaipstendile ja rohkematel juhtudel hakkab vaipstend näitama isegi kaks korda suuremaid pidurdusjõudusid võrreldes andmetega rullstendil, samuti näeb sagedamalt suuremaid pidurite erinevusi telje kohta võrreldes rullstendiga.

Pidurite testimisel vaipstendil on väga oluliseks teguriks stendile sõitmise kiirus st. mida suurem tuleb aeglustus seda suuremat jõudu mõõdetakse. Kui rullstend näitas, et piduritestis blokeerus ratas 5000N juures siis sama ratas vaipstendil näitas isegi 7470N. Vaipstendil suureneb esitelje pidurite katsetamisel „rataste haakumine pinnaga“ kuna teljele tulev raskusjõud suureneb kineetilise energia arvelt. Erinevus vaipstendi ja rullstendi vahel seisneb selles, et vaipstendi puhul toimub pidurite testimine sõidupidurdusel ja rullstendis seisupidurdusel. Vaipstend on seega pidurdusjõu mõõtmisel rohkem tegelikku olukorda kajastav kui meie tahame teada kuidas reageerib masin äkkpidurdusel. Rullstendis näidatakse pidurdusjõudu mille juures ratas blokeerub. Rullstendi puhul esitelje pidurite testimisel saadakse testirullide ja rehvide vahelist hõõrdetegurit ületav pidurdusjõud juba kerge piduripedaali vajutusega. Seega ei ole auto kohta saadav info väga adekvaatne kui esitelje pidurite puhul vajutatakse piduripedaalile jõuga 80N ja tagatelje puhul kuni 800N. Roostes piduritorud purunevad üldjuhul just tagatelje sõidupiduri testimisel. Autosõidul ei ole võimalik vajutata tagapidurite jaoks pedaalile tugevamini, mida tehakse aga piduritestis rullstendil…

Vaipstendis on suhteliselt võimatu esitelje rattaid blokki saada. Tagatelje sõidupiduri ja seisupiduri katsetusel ratas plokeerub lihtsamini kuna tagateljele tulev koormus väheneb ja sellega ka haardetegur rataste ja stendiplaadi vahel. Seisupiduri testi tehakse nii, et kui auto esirattad on juba ületanud vaipstendi siis tagaratastega seistes stendil, rakendatakse seisupidur, seejärel alustatakse liikumist pidur peal. Selline seisupiduritest on „sõbralikum“ kuna on teada, et paljudel juhtudel on liikuvatel testirullidel purunenud piduriseade. Tähtis on seegi, et vaipstend on rullstendist kordades naastusõbralikum. Ratta blokeerimisel ei toimu pikka libisemist ja naast „surutakse“ rehvi sisse. Rullstendil aga toimub naastude „väljatirimine“ mille tõestuseks tean ära märkida asjaolu, et pärast 190 piduritesti sooritamist lugesin kokku vaipstendil 2 naastu ja rullstendilt korjasin 29.

Vaipstendil sooritatavas seisupiduri testis välistatakse pidurite rakendamise eriaegsusest tingitud probleemid. Tean oma praktikast kus rullstendil seisupiduri testimisel blokeerub üks tagaratas ning piduristend lülitatakse automaatselt välja fikseerides blokeerunud tugeva piduri ja alles pidurdust alustava teise ratta nõrga pidurdusjõu. Autol oli seisupiduriga pidurdades pidurite erinevus üle 70% ja testimisel majaesisel liivasel asfaldil blokeerusid mõlemad pidurid… Vaipstend sellist anomaaliat ei näita. Uued rullstendid käituvad samuti sest seal seisupiduri test algab rakendatud piduriga kus testirullid alustavad aeglaselt liikumist ning siis mõõdetakse pidurdusjõud. Kui seisupidur on vedaval teljel või kasutusel olev elektromehaaniline seisupidur vabastatakse automaatselt liikuma hakkamisel siis tuleb teha seisupiduri test liikumise pealt. Selleks tuleb sõita natuke tagasi ja teha uus kiirendus.

Oma kogemustest rullstendiga pidurite testide tegemisel tean öelda, et tihti väheneb pidurdusjõudude erinevus teljel nii ajaliselt kui ka piduripedaalile surve suurendamisel. Kuna rullstendis võtab üks piduritest kuni 15 sekundit aega koos viskumistestiga siis hüdrosüsteemi puuduste korral ühtlustuvad pidurdusjõud sest „ühendatud anumate“ reegli järgi ühtlustuvad pidurivedeliku surved vasaku ja parempoolse ratta piduriseadmetes. Kui pidurisuport vajab hooldust sest pidurisadul ei liigu enam oma liuguritel kergelt siis pikemaajalises rullstendi piduritestis jõuab pidurisadul kohanduda piduriketta suhtes… Vaipstendil sellist „viivitust“ ei toimu ja seega on test vaipstendil palju adekvaatsem st. liiklussituatsioonile lähedasem kui rullstendil tehtud piduritest. Vaipstendi katsetusel on reeglina pidurid külmad mispuhul näeb pidurite erinevuse suuremat protsenti võrreldes rullstendiga kus toimub eelnevalt viskumistest mille käigus pidurid soojenevad enne sõidupiduri testi tegemist. Rullstend kõlbab paremini pidurimeistritele kes vajavad rohkem informatsiooni piduri käitumise kohta, et diagnoosida ja leida paremini viga.

Et 4WD pidurite testimine on sildadevahelise diferentsiaali- või märgsidurisõbralik ei vaja siinjuures äramärkimist kuna see on „siililegi selge“. Samuti on siin pidurdusjõu mõõtmistulemus palju „ausam“ sest mõõdetakse tegelikku pidurdusjõudu. Rullstendis näeb tihti arvestatavalt suurt veeretaksitust (isegi 700N) mis tekitatakse sildade vahelise ühenduse poolt kui ühe silla rattad on paigal ja teised pöörlevad. Küllaltki tülikas võib olla ka lisarullikute kasutamine rullstendi puhul. Näiteks Jeep Cherokee Quadra Drive pidurid ei olegi testitavad teistmoodi kui ainult vaibal sest see masin ei allunud rullstendis testile ka siis kui esirattad kanalitõstukil said üles tõstetud. Ja ülevaatusel toimub paljude masinate 4WD süsteemide „piinamine“. Kuna pidurite testimisel on tulemuse mõjutajateks suur hulk erinevaid tegureid siis selguse mõttes teen ühe ja sama autoga (BMW 520) neli järjestikust testi pidurite rullstendil ja iga pidurduskatse vahel sõidan kuni 20 meetrit hoovis ja samuti teen vaipstendi pidurduskatsetega. * näitab, et BOSCH stendis ratas blokeeris pidurdusjõu juures kus hõõrdetakistus jäi väiksemaks pidurdusjõust.

ESITELG				TAGATELG				SEISUPIDUR
A) 2325N*	2%	2269N		2385N*	3%	2310N		2038N*	56%	892N
B) 2638N*	7%	2464N		2493N	4%	2385N*		2134N*	40%	1276N
C) 2555N*	10%	2312N		2497N*	8%	2308N		1928N	45%	1064N
D) 2455N*	9%	2238N		2487N*	6%	2341N		1775N	10%	1968N

A) 3800N	12%	3320N		2170N	10%	1950N		3470N	50%	1720N
B) 3810N	10%	3450N		1720N	6%	1600N		2000N	28%	1420N
C) 4120N	15%	3500N		1900N	12%	1670N		1400N	55%	670N
D) 4670N	14%	3970N		1950N	11%	1720N		970N	23%	1270N

Kui vaadata BMW 520`le tehtud ülalolevaid testisid siis näeb selget erinevust selles, et vaipstend fikseerib valdavalt natuke suuremaid pidurdusjõudusid ja suuremaid erinevusi sõidupiduriga pidurdades telje kohta.

7. Nov käisid kohapeal vaipstendi kaemas ka Maanteeameti töötajad Allaste, Ilves ja Orr, selgitusi andis Hr. Arto Lehtinen ja tõlgiks oli Hr. S. Sepp kes töötab ka firmas „Megastar“. Soome spetsialist andis omad selgitused ja õpetussõnad kuidas oleks õigem kasutada vaipstendi. Uudistajaid jätkus ka järgmiseks päevaks kui saabusid 12 ülevaatajat Soomemaalt samuti tutvuma vaipstendiga sest meil on hea võrrelda kahe samaaegselt kasutuses oleva piduristendi mõõtmistulemusi. Alustasime Sherpal testide tegemist kõikidele piduritele.

ESITELG				TAGATELG				SEISUPIDUR
2832N	1%	2816N*		2489N*	12%	2196N		2194N*	9%	2007N
5050N	12%	4420N		1250N	10%	1120N		2470N	10%	2200N
2991N*	0%	2990N		1653N	2%	1648N		1703N	12%	1506N
2830N	7%	3550N		1320N	22%	1020N		1420N	26%	1050N
1791N	2%	1833N*		1538N*	24%	1172N		1251N	10%	1130N*
2200N	5%	2070N		1550N	35%	1000N		2300N	10%	2050N
3392N*	2%	3459N*		2774N*	12%	2434N*		2519N*	14%	2173N*
3770N	1%	3700N		1970N	3%	1900N		2850N	3%	2950N
1930N	4%	1854N*		1251N	3%	1292N*		858N	19%	1055N*
5070N	11%	4470N		1200N	2%	1170N		1620N	10%	1820%
2521N*	6%	2683N		2417N	4%	2329N		1667N	25%	2219N*
2950N	0%	2950N		1350N	15%	1600N		1550N	17%	1870N
2913N	1%	2876N*		2112N*	13%	1833N		1492N	5%	1410N*
4100N	20%	32500N		1750N	18%	1420N		2050N	7%	1900N
4183N*	5%	4389N		3101N*	2%	3029N		2357N*	10%	2132N
4850N	8%	4450N		2550N	9%	2320N		3320N	10%	2970N
2730N*	8%	2522N		2664N	0%	2665N*		898N	61%	2314N*
2950N	4%	2820N		1520N	2%	1550N		650N	15%	400N
3101N	6%	2911N*		2026N	7%	1881N*		1498N	6%	1597N*
2450N	17%	2970N		1220N	2%	1250N		2170N	7%	2350N
2586N	8%	2799N*		2024N	4%	1949N*		1508N	3%	1464N*
3500N	7%	3800N		2120N	18%	1720N		2100N	19%	1700N
2712N	1%	2733N*		1631N	3%	1680N*		1398N*	1%	1379N
3320N	2%	3400N		1600N	9%	1450N		1520N	16%	1270N
1990N	9%	2181N*		1633N	5%	1551N*		1223N	8%	1122N*
3720N	6%	4000N		1220N	8%	1120N		1100N	2%	1070N
2415N	8%	2211N*		1588N	13%	1379N*		1105N	13%	1265N*
2070N	7%	1920N		870N	3%	900N		2300N	15%	1950N
2586N	8%	2799N*		2024N	4%	1949N*		1508N	3%	1464N*
3500N	7%	3800N		2120N	18%	1720N		2100N	19%	1700N
3785N*	14%	3262N*		2323N*	6%	2175N*		1811N*	11%	2036N
3350N	12%	3850N		2170N	2%	2120N		2650N	14%	2270N
2814N	2%	2748N*		1665N	8%	1815N*		1735N*	45%	960N
2150N	3%	2070N		1420N	5%	1500N		1770N	8%	1620N
3045N	2%	2994N*		1594N	10%	1777N*		892N	12%	784N
2400N	13%	2770N		920N	20%	1150N		1050N	12%	820N
2844N	1%	2818N*		2140N	1%	2163N*		1617N	2%	1591N*
5470N	4%	5220N		2220N	29%	1570N		2650N	18%	2170N
2872N	8%	2650N*		1707N	16%	1427N*		1247N	13%	1091N*
4320N	5%	4100N		1600N	28%	1150N		2150N	23%	1650N
2513N	5%	2650N*		1821N	1%	1841N*		1885N*	51%	927N
3670N	3%	3820N		970N	7%	900N		2200N	61%	850N
2527N	1%	2557N*		1344N	6%	1267N		1284N	24%	973N
2320N	2%	2420N		950N	18%	770N		2850N	25%	2120N
1950N*	2%	1982N		2024N	9%	1833N*		2026N	90%	216N
4750N	11%	4200N		2150N	6%	2020N		2550N	94%	150N
4148N*	6%	3892N		2425N	1%	2447N*		2501N	20%	2005N
4100N	11%	3620N		1820N	1%	1800N		3070N	22%	4370N
2236N*	5%	2342N		1735N	0%	1736N*		1524N*	34%	1008N
6350N	51%	3100N		1820N	25%	1350N		3420N	29%	2400N
2283N*	10%	2053N		1643N*	5%	1566N		184N	90%	1777N
6100N	40%	3450N		1700N	11%	1500N		170N	90%	2370N
3107N*	3%	3019N		2379N	7%	2221N		1964N	84%	309N
7720N	23%	5920N		1700N	9%	1870N		1970N	74%	500N
3119N	8%	3384N*		1960N	7%	2107N*		1717N	9%	1879N*
6570N	18%	5350N		2500N	17%	2050N		3120N	6%	2920N
3041N	8%	2793N*		2501N	8%	2300N*		2082N	0%	2092N*
6450N	29%	4570N		2270N	22%	1770N		2670N	1%	2720N
2351N	3%	2277N*		1508N	2%	1535N		1304N	0%	1305N
3700N	1%	3650N		1250N	29%	1770N		1100N	58%	2650N

Pidurite rullstend on asjalikum kui soovitakse täpsemalt diagnoosida piduriseadme käitumist kuid selle testriga ei saavutata kontrolli oludes mis igapäevaselt liikluses ette tulla võib…
Vaipstend sobib nn. tarbesõidukite pidurite testimiseks st. M1 ja N1 kategooria masinate puhul, Hr. Arto Lehtinen`i väite põhjal pidi Saksamaal olema vaipstendide osakaal tehnoülevaatustel natuke vähem kui 50%. On kasutusel ka sellised vaipstendid mis „võtavad“ neli ratast korraga ja ma nägin sellist riistapuud juba 1997 aastal „Tallinna Kõrgema Tehnikakooli“ töökojas.
Kommertssõidukid läbivad testimised rullstendil kus näiteks suuremate veoautode puhul tõmmatakse masina telg piduristendi jõuga mis vastab vähemalt raskusjõule 1200 kg.

Saksamaal, Soomes ja paljudes euroosariikides arvestatakse, pidurite testimisel rullstendis, efektiivsust auto registrimassi järgi, meil aga auto tegeliku kaalu järgi millest tingitult on meie riigis testrirulli ja rehvi vaheline haardeteguri näitaja vähemtähtis. Aastas tuleb ette paarkümmend juhtumit kus soovitame kliendil tulla kuiva ilmaga kui kasutatakse väga vana või madalakvaliteedilisi rehve. Hr. Arto Lehtinen teadis rääkida, et Soomes vahetatakse mõnes suurema ülevaatuskoormusega ülevaatuspunktis asfaltkattega testirulle iga kahe aasta tagant… Nüüd kus on eurodirektiiviga sisse toodud M1 sõidukite sõidupidurile 58% efektiivsuse nõue, võib mõne auto puhul olla problemaatiline saavutada nõutud efektiivsusprotsenti rulldünamomeetril. Viimasel ajal on hakatud kasutama üha enam ilma asfaltkatteta piduristendi rullikuid kuna asfaltkate kulub liiga kiiresti. Kasutades metallvõrguga stendirulle, võiks ära mainida, et nn. aastaringselt kasutatavad rehvid (MS) märjana metallrullidel ei oma asfaltrulliga võrdset haardumist ja ratta seiskumine toimub vahel liiga väikese pidurdusjõu juures. Lisades veel ühe tegurina rehvi naastud metallrullil siis ei pea olema eriteadmisi, et mõista kui palju võib olla probleeme saavutamaks nõutav haardetegur, mis jääb ära pidurite vaipstendi puhul kuna siin ei arvestata auto registrimassi järgi efektiivsust vaid võrreldakse vastavas tabelis olevaid suurusi saadud pidurdusjõuga. Kes tahab teha efektiivsusarvutust vaipstendikatsetusel siis tuleb võtta reg. tunnistuselt auto tühikaal millele liidetakse juurde 100 kg testija kaaluks. Teen ühe efektiivsusvõrdluse diiselmootoriga Ford Mondeole (158BGY9 mis käis ülevaatusel 11.11.2014 ja piduritest test tehti kell 10:21. Bosch stendis näidati auto esitelje kaal 990 kg ja tagatelg 700kg. Vastavalt väljatrükile saavutas esitelg rullstendil efektiivsuse 60% ja tagatelg isegi 70% ning auto üldine sõidupidurite efektiivsus oli 64% diiselmootoriga Ford Mondeole (158BGY9 mis käis ülevaatusel 11.11.2014 ja piduritest test tehti kell 10:21. Bosch stendis näidati auto esitelje kaal 990 kg ja tagatelg 700kg. Vastavalt väljatrükile saavutas esitelg rullstendil efektiivsuse 60% ja tagatelg isegi 70% ning auto üldine sõidupidurite efektiivsus oli 64%

3041N	8%	2793N*		2501N	8%	2300N*		2082N	0%	2092N*
6450N	29%	4570N		2270N	22%	1770N		2670N	1%	2720N

Teen nüüd vaipstendi katsetustel saadud pidurdusjõududega efektiivsusarvutustehte tegeliku kaalu arvestusega (6450+4570+2270+1770) x 100 : (990+700) x 9,81= 90,83% efektiivsust.

Vahe efektiivsuse mõõtevõimes on muljetavaldav kui vaipstendil saime 90,83% siis sama masinaga rullstendil tuli sõidupiduri efektiivsuseks 64%. Kui Mondeole oleks rullstendis tehtud efektiivsusarvutus registrikaalu järgi kus vastavalt sõiduki detailandmebaasile on masina registrimass 2185 kg siis (3041+2793+2501+2300) x 100 : (2185+80) x 9,81= 47,86% efektiivsust ja masin tuleks tunnistada efektiivsusnõude koha pealt mitte korrasolevaks. Mondeole tehtud testimise ajal ei olnud märg ja oli temperatuur plusspoolepeal samuti on meie rullidele peale keevitatud päris hea karedusastmega võrk.

Vaipstendi „kiituseks“ võiks ära tuua veelgi positiivset.
Hind on kuni NELI korda väiksem rullstendi hinnast.
Stend on põhimõtteliselt hooldusvaba.
Kolme piduri testimine 4WD režiimil võtab aega 55 sek. ja rullidel 3,5 min.

Rullstendil kasutatakse tööstusvoolu ja 2×3 kw mootoreid vaibal on voolutarve ühe arvutijagu. Kui metallkattega rullstendil nähakse märgade naastrehvide puhul „kurja vaeva“ saavutamaks 58 efektiivsusprotsenti siis vaipstendi puhul lihtsalt sõidetakse stendile natuke kiiremalt… ja asi korras. Kuna vaipstendil ei ole väga palju katsetusi tehtud siis ei julge anda hinnangut vaiba pinnakatte kulumise teemal.
Kui vaipstend tundub olevat perspektiivikas eks siis peab muutma määrust, et stend saaks pandud ülevaatuspunkti varustuse nimekirja.

Mait Millert
Tehnoülevaataja